Anna edasi

kolisin oma kodukale

Ühel hetkel mõtled , et sul on kõik. va tegemata asjad mis ei lase uinuda. algab hommik ja läheb jälle. tuleb hakata asjalikuks. muidu tuleb pahandus.

ärka üles, karjusin sulle kõrva , sa keerasid mu poole ja karjusid, ärka sa ka!

kuidagi kehv on olla.


palun andke mulle veeeeeel üks tablett!!!!!

Filosofeeriv Dr värvipurgis

http://www.youtube.com/watch?v=pgk360PZJ7w


who is it?
who is it?

elu jookseb silme eest. kõik need inimesed selle sees. ja sellest väljas. mul pole palju anda. mul on hästi vähe. enamus sellest on maalitud mulle silmi, suule ja põskedele.mõni osa neist mu kätes, kehas.
homme on tuulevaikne, sest tegemised on kiiremad. mõtted neist iial maad ei puuduta. helkimis taevas vilgutavad, kaovad, ilmuvad. ei iial sinuni ulatu. ma ei tahagi ja sa ei võtakski.
vaikusesse, kõige sisse peitu on lahke pugeda. pakutav turvatunne ja ööuned. päevauned ja selgeltnägemised.
homme tean, et eile helistad.
su silmad.

kas tunned kuidas kukun maa ja kosmose vahel. aina üles ja alla ja alla, sügavale alla, kõrgele, nii kõrgele et sa ei silma mind enam. nii kõrgele, et ainult head saad soovida ja järgi naeratada.
paigalseismisi ei tunne.
seda ei saa panna võrduma. millegagi. ma ka ei võrdu. ei ole võrrand, ei ole küsimus, ei ole vastus, ei ole naer, ei ole nutt, ei ole tulevik, ei ole minevik.       püüa mind! püüa mind! mängime elu!
viska mind kõrgele taevasse ja suru mind vette. lükka mind eemale ja tõmba tagasi. las me oleme liikumises.
näe, mul polegi sissekäidud rada, koduni ei vii vana head teed. on auklik ja omapärane. täna lähen lennates. on ilmakaared paindlikud.

mu korstnast imbub taimeteed. see lendab taevasse ja maha. ja koogilõhnad. mu metsamajas on kõik kohal. ja lakke riputatud taimedest pudeneb mu peale rahu õisi.

tule püüa mind! aja mind taga! tule...tule lähemale. ja jäta mind siis minema.
homme mängime ukakat.

ja mõlemas mõttes.

Taaskord näris kõhtu ebameeldiv tühjustunne hommikul kell väga vara. Kolm tundi und ja märkimisväärne kogus alkoholi oli kraapinud torud puhtaks ja läikivaks. Kõht kleepus selgroo külge ja käed hakkasid meeldivalt vibama.
Kastani tänavalt jalutades möödun esmale erootikapoest "Sinu Saladus", meenub tuksiläinud vibraator ja parema käe kurnatud lihasmass. See pood võiks kanda ka nime "Avalik Saladus". Inimesed seksivad, pole enam miski uudis.
Kõnnin edasi ERM'i suunas. Varsti lendab õhus meeldiv saiake. Ahmin seda endasse ja kujutan ette, et kõht täitub. Keldrist välja ulatuv ventilatsioonitoru puhub öösse saialehka ja tõde - ma olen näljane. Minu Saladus!
Ni meeldiv, oi kui meeldiv.

Strateegilises mõttes olen osav.

Aitähh, mees, lillede eest. Vaasi mul pole, kolm õllepudelit stabiliseerivad kuldse kevadilu.
Väga harva juhtub seda kõike sünnipäevaväliselt.
Valetan.
Tegelt oli see küll..... oh, jah... eks ma siis ütlen  - Esimene Kord!
Olen süütu.
Võiks öelda, et olin.
Aitähh, nüüd olen süüdi.

Vajan meest kes oleks tugev ja lohistaks mind salvokelgul üle Toome.

ära päri, mine tea




krusselud on mu maiuspalad. sasipudru on mu hommikusöök. uppijooksud on mu sport. vastukarvapaid on mu erootika.
sina oledki mu erootika. aitäh.


puff ja ongi nii

voodi on kolletanud. üksi on kuradi külm magada. tähistaevas keset päeva. vabandused, janendest vabastused.
ja ma ei tea. miks ma olen mina.

tom waits - waltzing matilda
meenub beerhous'i pizza ja naerud

nüüd on ainult meenutused ja homsed naljad. naljad mida peab ise tegema.

kui näen sind, siis ma ei või kallistada. aga ma tahan. vastuolulised liikumised. seda me oskame. seda sa oskad.

let go, mari, let go, let it all go.

I'm sorry I bit you... and pulled your hair... and punched you in the face...



I made her. But her head is too big, so I pretended that a bug laid eggs in her ear, and she's upset because she has only a few more days to...

Elu mõte on surma saada. Ja kui seda ei juhtu ei ole üldse mõtet elada.

Maailma kõige kallimad asjad on unistuseda ja nad on tasuta.
Aga ma ei tea kas nad on salajased või tohib neid kõnelda.
Ma kõnelen mõnesid. Vähemuses.
Õhk liigutab ja põimum õmber mu varvaste. Jahe. Ja tee ka, juba jahe.
Kuulasin täna raadiot ja katkist südant. Polegi aus. Et olen iseksus kuubis. Julgemad ütlevad seda. Tervitan Kessut!
Löö mind reaalsusega : jah, tänavad ei ole enam unistajatele, neile pole mitte miskit, sest miski ei tee enam tuju heaks ja tulevikku heledaks. Aga kui mõtte on, siis on nad ju ka harukordsed ja head? Või pole?

Kui väga tahaks öelda nimesid ja kõike mis tegelikult on. Ja kui väga ma tahaks öelda mida ma tunnen. Näiteks seda saan öelda, et eelmine lause oli vale.
Lapsena olin masenduses, et keegi ei saa minust aru. Nüüd olen uhke selle üle. Nüüd enam ei tahagi näidata ennast. Kuid niipalju ikka, et alatasa mu sees miskit muliseb ja mässab, et ma muudkui tahan keerata kõik "tuksi" ja teha ristivastu ja ainult nii kuidas hetkel tundub, tahan panna kõik proovile ja äärmustesse viia, saboteerida ja hävitada. Hävitades loon. Midagi sellist mida inimesed kardavad. Omi mõtteid ehk. Ma võin vähemalt kordki elus olla nende peegel.

Kallid kaaskannatajad, palun mõistvat suhtumist kui käpikud käes pahupidi pööran.

See väike asi, ka murtud süda, annab teda, et elan, et ikka veel, kurat võtaks, tunnen.

Ja veel õpin. Oo kudias ma õpin. Alles õppisin naerma. Südamest, pingutusteta, piirideta. Hea on. Täitsa hea.
Täna ma ei naernud rohkem kui ühe korra. Täna kasutamata naeru võtan kaasa homse sisse. Ja kui homme ei kasuta siis ülehomme. Naer ei rikne. See on nagu NATO abipakk - raputad ja läheb seest soojaks.

 Sest tundus et kõigel on tekst "parim enne". Võibolla on elu ka. Kõlblik kuni. Kas mul on silt: säilivusaega vaata pakendilt? Kas ma mingil ajal lähen tuksi ja ei kõlba enam. Või kas vanaemad ei seksi? Kas head seksi saavad nautida ainult need kes armastavad, või need kes vihkavad. Või ja nuh, kindlasti need kes *ei tohi* seda mingil ajuvabal põhjusel seda teha.
Eelarvamustega jamada on mu lemmikmaius.

Ja milleks meile süümekad, kui teame, et nagunii elu on mäng. Nagunii elad hetkel ja tunned hetkel. Ja kui ise ennast ei kritiseeri ja ei kanguta, on kõik vist buna ka. Aga miks siis hoida ennast tagasi ja mõelda ja tunda ja teha kõike kaalutletult ja järgimõeldult? Kas elu pole liiga lühike selleks, et istuda ja teha plaane? ", mõtles tüdruk, viskas raamatu nurka ja läks kõike peapeale keerama.

Hei, hüüdis ta. Naeris nii nagu pole kunagi seda teinud. Aga  ilm oli ikka sama sombune kui hommikul.
Naabrinaine marineeris porgandeid, vaatas poolikut puuriita ja mõtles: kunagi ma vist seksisin.

Mõtsin kõik ära kustutada. Ei raatsi. Sest tahan ikka misket endast välja öelda.. "kellelegi".
kes loevad need näevad, need teavad, veel rohkem.
Aletrnatiiv mu surnuksrääkimistele.

eile oli tuul ja siis mu pea valutas

I am feeling wierd

Mäletan, et detsembris olid mul soovid. Konkreetsed ja kindlad, asjade kohapealt, ebakindlad suhte/suhete kohapealt. Täna on märts. Tänaseks olen saanud asjadest mis soovisin kaks. Kolmas veel tuleb. Sest ma soovin. Ja ma imestan, sest arvasin, et läheb kauem, kuna rääkisin kolmest aastast.
Ja ma söön tatart ja kriitseldan. Kriitseldan ja irvitan. Elan läbi ja mäletan. Ja nutan. Ma olen vist ka inimene.

Tänaseks olen saanud ainult head. inimesed kes on kallid, on lähemal. Ja asjad mida tunnen käes, on siinsamas, praegu meetri kaugusel.

Ma armastan oma tööd. Seda mis olen endale välja mõelnud. See mis olen täitsa ise mõelnud. Keegi pole soovitanud, keegi polegi suunanud. Rebel?
Ja ma  armastan.
Aga ettevaatlikult.
Ja ma soovin veel.
Veel kõvemini.

Homme on kõik korraks teiste värvidega. Ja see on vaheldus.

Tahaks plätrada oma unistustest kõigile, olla õhinas...... ja , kurat võtaks, ma olengi.
Miks siis on ikka neid kes on nii katki ja ei saa ja ei suuda ja ei taha ja ei viitsi ka kaasa rõõmustada... või vähemasti hoolida. Natuke hoolida teisest hingest.

Hinged on mul kaasas. Kannan neid naha all. Nad põtkivad mu sees. Ma kuulatan, ootan, meenutan, armastan.

Miks sa mind kaasas ei kanna.
Mul on kapiotsas pealuu  juba 7 aastat, ta nimi on Ralph.
Me ei räägi kokkusattumustest.
Me ei räägi.

Me ei tunne enam teineteise varju unepealt, mitte võõrad küll vaid tuttavad veel ainult. Ja meie hingedel on plekid, nagu tekid voodi peal.....


Ei ammu viitsi tunda kurba viha, kui hallid kivinäod diagnoose annavad, ei ammu sega nad kui kuupeal grillin liha, mu vead ju ongi need ideed mis kannavad.


Kõik hää on jääv

Mis me siis nüüd teeme.
Ma lähen. Või lähed hoopis sina. Ma jään ootele. Kõik muutub või ei muutu miski.
Erilised inimesed on alati ja lõpuni üksi. Sest keegi ei näe nende sisse. Keegi mõista ja ei viitsigi. Kõige selle tööelu, või siis kastisoleku kõrvalt ei jää aega hulludele mõtetele. Ei jää aega ka unistustele. Neid saavad lubada endale vaid julged. Elu on julgetele, tavalised asjad argpüksidele. Mõned kardaks homset. Töötust, tuult juustes ja isegi võõra pilku pihale. Ma ei karda enam muud kui üksindust. Sest kõik läheb kaugeks ja ma ei mõista. Ta ütleb et olen andekas, ütleb mitu korda. Siis unustab selle ära. Formaalsused. Sa ei pea mind kiitma ja ülistama. Sa pead mind ainult kallistama. Ainult siiras olema.
Kõik mu  minekud on läinud tühja. Ainult ootuses veel suplen. Salaavalikult.
Las ma vilistan kõige selle peale mis pole mulle tähtis. Ja polegi. Ei oska tahta seda mida kõik soovivad, sest nii teevad ju kõik. Aga ma ei jaksa joosta võidu lammastega, karjas, rohelise aasa poole. Mul on rand, mul on kivid ja sel hetkel olin maailma kõige õnnelikum inimene.
Nüüd ongi õige aeg mul mõista, et keegi ei tule minu juurde, ja sellest polegi midagi, neil pole aega, kõikide oma hirmude kõrvalt. Kui hoiad kramplikult kinni oma kodu-pere-töö soovist, siis hoia veel kõvemini, nii kõvasti, et sa kurat võtaks mitte iial ei ütleks et "see pole see mis ma tahtsin."

Võibolla saan nüüd mindud.
Hüvasti sinine esmaspäev.
Ja ma karjun sulle järgi : " Saa vabaks! Saa vabaks!"

I hope that you miss me
Put me down on history
 I feel such a reject now
Get yourself a life
I hope that you're sorry
 For not accepting me
 For not adoring me
 That's why I'm not your wife
People are stranger
People in danger
People are stranger
People deranged or
 I remember there was
Nothing I could ever do
Never could impress you
 Even if I tried
Tell somebody who cares
Fill the room with empty stares
 Go to bed and say my prayers
 Keep them satisfied

tartukoju ringitõstmine, kommunikeerumine, vabalangemine, tudimine, kallisaamine, kalliandmine, peale-maha laadimised, koristused. laon lihtsalt sõnu ritta, need on tegusõnad. ma olen tegus.
mõtsin joonistasin, ei söönud, läksin kõhnusesse natuke.

just praegu sain musi kaelale, tee veel, kle....kle..äh ära läks.*

imelik muusika.

wifi
update
wow install
windows vista
tegelikkus
reaalsus
ausvastused
lörtsitalv
talvelörts
kuupoe joodikud
muuga buss
valuta vaigisti
peakeermed
kaelaragistused
seljavalutamised
edasitagasi tulemised
minemised
valetamised

imemised

Ye wavering forms draw near again as ever
When ye long since moved past my clouded eyes.
To hold you fast, shall I this time endeavour?
Still does my heart that strange illusion prize?
Ye crowd on me! 'Tis well! Your might assever
While ye from mist and murk around me rise.
As in my youth my heart again is bounding,
Thrilled by the magic breath your train surrounding.

Ye bring with you glad days and happy faces.
Ah, many dear, dear shades arise with you;
Like some old tale that Time but half erases,
First Love draws near to me and Friendship too.
The pain returns, the sad lament retraces
Life's labyrinthine, erring course anew
And names the good souls who, by Fortune cheated
Of lovely hours, forth from my world have fleeted.

They do not hear the melodies I'm singing,
The souls to whom my earliest lays I sang;
Dispersed that throng who once to me were clinging,
The echo's died away that one time rang.
Now midst an unknown crowd my grief is ringing,
Their very praise but gives my heart a pang,
While those who once my song enjoyed and flattered,
If still they live, roam through the wide world scattered.

Sa olid veits haige. Ma su peal veitsa vihane. Mõtlesin, kui nüüd ütled midagi, ütlen ma Ei. Mu korteris  sisselülitatud arvutiekraanile võlunud olid sõnad :     ma armastan sind, Clämps
Kell juba viimane buss, väljas kollakad öölinnatuled.
Enne su juurde ilmumist võtsin baarist tequila. Üks endale . Üks baaridaamile.
Nüüd mul lenneldes jalgades tuul.
Su juurde tulekut enam ei saanud kahetseda.


Uned maitsevad head.
Nii head, et südamevaluga kogu päeva rikun.